Metskülalased ei olnud üksnes töökad ja edasipürgivad, vaid ka julged ühisürituste algatajad, mida on kinnitanud oma koolile oreli muretsemine, rahvaraamatukogu asutamine ja eriti rahvamaja oma jõududega  ehitamine. Selline ettevõtmine osutus tol ajal ülejõukäivaks mitmetele Mulgimaa suurtele valdadele.

aastal telliti arhitekt Joh. Fuksilt Viljandist rahvamaja projekt. Samal aastal see ka kinnitati. Riigilt raha toetuseks polnud. Külarahvas pidi ise toime tulema. Ja tuldigi. Sissetuleku saamiseks korraldati pidusid, korjandusi, loteriisid, näitemüüke jne. Viimasele annetasid külaelanikud kanu- kukkesid, riideraami, vilja ja isegi oinaid- lambaid. 

Annetati ehitusmaterjali ja muud vajalikku, tehti rohkesti hobuse ning jalatööpäevi. Hoone ehitati Vabatahtliku Tuletõrjeühingu Metsküla rühma poolt.

Olgu nendest ettevõtlikest meestest mõnigi nimetatud.

AUGUST JÜRGENSON (sen. 1884- 1952), Viljandi linnakooli haridusega agar seltsitegelane, Metsküla rahvamaja ehitamise mõtte algataja ja elluviija. Küüditatud 1949. A Siberisse, kus ta ka suri.

VOLDEMAR MARTINSON- MARDI (1896- 1941), Kildu ministeeriumikooli haridusega agar küla seltsielu edendaja, Vabatahtliku Tuletõrjeühingu asutajaliige. Tegi palju Metsküla rahvamaja ehituse organiseerimisel. Olnud Suure- Kõpu ja hiljem Vastemõisa valla abivallavanem. Küüditati 1941. a Siberisse, kus ta ka samal aastal suri.

PEET RÖSSLER (1892- 1944), hariduse omandanud Kõpu kihelkonnakoolis. Aitas organiseerida Tuletõrje Kodu ehk rahvamaja ehitamist, andes oma kasinast maatagavarast selleks maatüki. Kuulus küla haridusseltsi juhatusse. Laulis oma elu lõpuni Metsküla sega- ja meeskooris. Hukkus oma koduõuel traagilise juhuse tõttu.

Rahvamaja ehitusel juhtus ka sekeldusi.

Hoone kavatseti ehitada sõrestikseintega. Selline ehitusviis oli tollal lubamatu. Et vundament oli juba 1939. a suveks valmis, lubati ehitamist siiski jätkata. Sama aasta sügiseks oli hoonest valmis suur saal, lava ja hädavajalikud kõrvalruumid ning rahvamaja avapidu peeti oktoobri algul. Info toimumise kohta on leida 7. XI 1939 ajalehes Oma Maa. Oli olemas materjal rahvamaja teise osa valmis ehitamiseks, kuid 1940. a muutunud poliitilise olukorra tõttu polnud see enam võimalik. Ehituse jätkamiseks kogutud materjali võtsid punaväelased Luha silla remondiks. Rahvamaja jäigi lõpuni välja ehitamata. Avar saal ja lava olid Metsküla rahva teenistuses veel aastakümneid, kuni tulekahju 19. juunil 1995. a  hoone tuhahunnikuks muutis. Süüdlane jäigi välja selgitamata.

Aastate jooksul mattus rahvamaja vundament võssa. Õnneks leidub külas veel neid, kelles metskülalaste visadust ja teotahet. Kunagi külarahvale nii olulise rahvamaja vundament on võsast välja raiutud, mälestuskiviga tähistamise ootel.

Vaike Birk 

Külaleht „Metsküla Elu“ nr 9 august 2011