Metsküla kooliharidus 1815–1968

 

Metsküla kooli ajaloo kohta leiame materjale arhiividest, kohalikest kroonikatest, säilinud käsikirjadest
või ka suulistest andmetest. Üht-teist on ilmunud ka trükisõnas.
Esimesed kirjalikud andmed Metsküla koolist pärinevad 1815. aastast, mil Kõpu mõisa kroonikas on
märgitud kaks kooli ja ühte neist Külla-Schule peetaksegi Metsküla kooli eelkäiaks. Koolmeistriks oli
Peter Soba.

Esimene koolimaja asunud Arukülas, Metsküla Viljandipoolses osas ja ehitatud 1837. aastal.
Majal olnud kaks väikest akent, ruumid madalad ja pimedad. Õpiti lugemist, tundma katekismust,
rehkendamist ja lauldi laule. Inventariks oli kolm piiblilooraamatut ja üks piibel. Alles paarikümne aasta
pärast lisandusid üks suur ja üksteist väikest tahvlit, üks koraaliraamat ja üks kooliraamat. Õpetaja olnud
arvatavasti Ado Soob.

1860. aastast vahetus nii kooli asukoht kui ka õpetaja. Kool toodi küla läbiva maantee lähedusse,
hilisema koolimaja õuele, sest Suure-Kõpu mõisnik andis Palitse talust koolile maad. Umbes praeguse
koolimaja õuele ehitatud siis hoone, kus olnud üks väike klassituba ja teine väiksem õpetaja jaoks.
Õpetajaks endise koolmeistri poeg Märt Soob, kes oskas orelit mängida ja natuke ka saksa keelt.

1877. a ehitati kolmas koolihoone, mis veel praegugi alles, ainult erakätesse müüdud. Uut
koolimaja iseloomustati järgmiselt: “Metsküla koolil on ruumikas koolituba ja kaks magamistuba.
Koolmeistri kasutada on kolm ruumi. Majapidamis-hooned on head. Koolil on maad 12 taalri ja 35 krossi
eest“. 1913. aastal ehitati juurde üks klassituba. Uue koolimaja juurde istutati puid ja rajati aed, kus
õpilasedki tegevusse rakendati.
Koolil on olnud oma raamatukogu ja isegi orel. Järjest võeti kasutusele uuemat ja paremat õppekirjandust,
remonditi ja parandati, vahetati välja inventar, soetati õppevahendeid. Petrooleum-lambid kadusid
ajalukku, kui 1958. aastal pandi koolimajja elekter.

4. klassiline Metsküla Algkool töötas 1968. aasta kevadeni ja kuna lapsi oli vähe, siis sügisel
suunati lapsed Kildu kooli ja kool suleti.
Just sellistes väikekoolides on asjalike kool-meistrite käe all saanud vaimuvalgust tuhanded poisid ja
tüdrukud, kes on kasvanud tublideks Eesti riigi ehitajateks ja omariikluse kaitsjateks.

 

  1. PETER SOBA 1815
  2.   ADO SOOP 1837?-1860
  3.   MÄRT SOOP 1860-1895
  4.   KARL ABRAM 1890-1891
  5.   JAAK PUJU 1891-1892
  6.   JAAN SULTS 1892-1895
  7.   JAKOB DERRIK 1895-1901
  8.   MÄRT EVERT 1901-1907
  9.   HANS SARAP 1907-1914; 1919-1921
  10. JOHANN PIIR 1915-1916
  11. ALMA RIIS 1918-1919
  12. ELSA KIVI 1917
  13. PEETER LAPMANN 1921-1922
  14. MARTIN SOOP (MÄRT ARENDI) 1922-1925
  15. MÄRT RÖANDI 1925-1926
  16. ANNA NAARITS 1925-1928
  17. HILDA RAEKSON 1926
  18. MARTIN KÄÄR 1926-1939
  19. HILDA AUDRU 1939-1943
  20. ALMA NÕMM 1940
  21. AUGUST KÄPPA 1943-1947
  22. ANITA TÕNISSON, pioneerijuht 1947-1948
  23. ANNA SUTT 1948-1949
  24. A. KAALEP 1948-1949
  25. JUHAN JÕGI 1949-1951
  26. MILVI ANDRES 1949-1950
  27. ELVI LAUR 1950-1951
  28. KARL PAU 1951-1953
  29. EHA LÕUGAS 1952-1957
  30. INGRID LICHT-PÄEVA 1956-1960
  31. ARTUR LUUBERG 1957-1964
  32. MERIKE MAIMRE 1960-1961
  33. LINDA HALLMANN-PUKSAND 1961-1963
  34. TÕNU KUUSIK 1963
  35. HILJA TÕNISSON 1963-1965
  36. ELVIRA PETTINEN-SMIRNOVA 1964-1965
  37. AINO RINGAS 1965-1968
  38. LEHTI ENNEMUIST 1965

39. JUULI LINASTE 1966-1968