Metsküla raamatukogu aastatel 1908-1968

Metsküla oli 1930-ndatel aastatel suur küla. 1935. aastal oli Viljandi Ajutise Maavalitsuse ja Metsküla Haridusseltsi andmetel külas 82 majapidamist 365 elanikuga. Kuni nõukogude võimu kehtestamiseni Eestis on Metskülas tegutsenud mitmed seltsid, organisatsioonid ja ühingud: Metsküla Rahvaraamatukogu Selts (1913-1921), Metsküla Haridusselts (1921-1940), Metsküla Vabatahtlik Tuletõrje Ühing (1932-1937), Metsküla Põllumeeste Kogu (1921-1940). Kooli on Metsküla taludes peetud alates 18. sajandi lõpust. 1939. aasta lõpuks valmis avara saali, näitelava ja kõrvalruumidega rahvamaja, mis loodi oma jõudude ja vahenditega. (Rössler 1987, lk 8) Metsküla rahvaraamatukogu asutamise mõtte algataja ja selle idee esimene elluviija oli kooliõpetaja Märt Evert. Lisaks sellele pani ta aluse pidude korraldamise traditsioonile Metskülas. Rahvaraamatukogu asutamise jaoks oli vaja algkapitali ja selleks korraldati 1907. a. suvel esimene pidu. Metsküla Rahvaraamatukogu heaks korraldatud pidude aruannete põhjal 18 saab öelda, et peole müüdi 244 piletit. Lisaks pileti ostnud külastajatele võtsid peost osa esinejad (laulukoori liikmed, näitlejad, etlejad). Eeskava koosnes laulmisest Metsküla segakoori poolt, ilulugemistest, laste- ja näitemängust. Sealsamas peeti kõne rahvaraamatukogu loomise tähtsuse kohta. Peo puhastulu, milleks oli 57 rubla ja 26 kopikat, läks Metsküla raamatukogu asutamiseks. (Ibid, lk 13-14) Märt Evert pidi 1907. aasta sügisel loobuma algkoolijuhataja kohast ning Metskülast lahkuma, sest teda peeti koolide inspektori poolt liialt edu- ja vabameelseks. Everti poolt püstitatud eesmärkide elluviimist otsustas jätkata Metsküla algkooli õpetaja Hans Sarap. Järgmine pidu Metskülasse asutatava raamatukogu heaks toimus 1. juunil 1908. a. Metsküla algkooli uue juhataja ja ainukese õpetaja Hans Sarapi organiseerimisel. Sellelt peolt saadi puhastulu 51 rubla ja 71 kopikat. Aruandes on kulude hulgas võimuorganitele saadetud palvekirja tempelmark väärtuses 45 kopikat. Selle põhjal saab järeldada, et oli hakatud taotlema raamatukogu asutamise luba. (Ibid, lk 16) Palvekirjale saabus Riia Õpetajate Ringkonna Rahvakoolide Direktsiooni Viljandi rajooni rahvakoolide inspektorilt vastuskiri, kus teatati, et vastavalt Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktori määrusele 30. märtsist 1908. a. § 3 on lubatud Metsküla kooli juurde asutada rahvaraamatukogu. (Eesti… 1985, lk. 75) Ühtlasi paluti nimetatud küsimus kohaliku vallavalitsusega kooskõlastada ja iga aasta detsembris esitada aruanne Viljandi rajooni rahvakoolide inspektorile rahvaraamatukogu tegevuse kohta. (Rössler 1987, lk 16) Rahvaraamatukogu asutamise luba ja kahe peo puhastulu lubas Hans Sarapil asuda raamatukogule raamatuid soetama. Esimene ost tehti Tallinnas asunud G. Pihlaka raamatukauplusest 19. augustil 1908. a. 43 rubla väärtuses. (Ibid, lk 16) Metsküla raamatukogu oli avatud lugejatele alates 15. novembrist 1908. a. Raamatuid osteti erinevatest raamatukauplustest (A. Tõllasepa raamatukauplus, H. Leokese raamatuäri). Metskülas Leppoja talus oli 16. märtsil 1909. aastal oksjon ning sealt osteti raamatukogule perioodikat ja mõned raamatud. Nende eest maksti kokku 6 rubla ja 60 kopikat. Selle ostuga selgus tõsiasi, et enne avaliku rahvaraamatukogu asutamist oli ühes Metsküla talus väike isiklik raamatukogu. (Ibid, lk 20) 19 Pidude korraldamine aitas aktiviseerida külaelanikkonna kunstilise isetegevuse viljelemist. Peod pakkusid rahvale meelelahutust ja kooskäimise võimalusi ning arendas sõprussidemeid naabervaldade elanikega. Metsküla raamatukogu asutamiseks läbiviidud üritused ja raamatukogu agar kasutamine elanikkonna poolt lõid eeldused esimese organisatsiooni asutamiseks Metskülla. Selleks sai Metsküla Rahvaraamatukogu Selts, mille põhikiri kinnitati Liivimaa kuberneri poolt 26. augustil 1913. aastal. (Eesti… 1985, lk 75) Selle seltsi tegevus oli tähtsaks etapiks Metsküla kultuuriloos – see oli esimene katse külaelanikkonda kindlate kultuurhariduslike eesmärkide nimel organiseerida. Selts tegutses 1921. aastani. Raamatukoguseltsid asutati raamatukogu toetamiseks ja ülalpidamiseks. Sisuliselt ei erinenud need haridusseltsidest. Et hankida raamatukogu jaoks raha, korraldati pidusid, esineti näitemängudega jne. Nende juures töötasid laulukoorid, näiteringid ja ka kursused. Mõnes raamatukoguseltsis kujunes muu töö nii ulatuslikuks, et raamatukogu kippus kahe silma vahele jääma. (Veskimägi 2000, lk 233) Et Metsküla Rahvaraamatukogu Seltsi tegevus põhikirjas määratletud eesmärke ületas, siis leiti, et on vaja uue organisatsiooni asutamist taotleda. 1921. aastal loodi Metsküla Haridusselts. Selts tegeles järgmiste küsimustega: • Külaelanike silmaringi laiendamine (seltsi raamatukogu kaudu). • Kunstilise isetegevuse viljelemine. • Pidude, maskeraadide, aktuste, tantsu- ja kirjandusõhtute korraldamine. • Sporditegevuse organiseerimine. • Postiolude parandamise korraldamine. • Lahendust vajavate probleemide tõstatamine valitsusorganite ees. • Koostöö organiseerimine naaberseltsidega. (Rössler 1987, lk 32) Koos uue seltsi loomisega kuulus raamatukogu Metsküla Haridusseltsile. Metsküla Haridusselts tegi raamatukogu puudutavates küsimustes järgmisi otsuseid: saanud 2. augustil 1925. a. teadaande Viljandi Maakonnavalitsuselt raamatukogu võrku võtmise üle jõuti otsusele Metsküla Haridusseltsi raamatukogu võrgu alla mitte anda. Juhatus arvas, et selts on ise võimeline oma raamatukogu ülal pidama. (Rössler 1987, lk 35) Haridusministeeriumi arvates (1926. a.) võis 20 avalike raamatukogude võrku mittekuuluvaid rahvaraamatukogusid olla 250-300. Seltsitüübi alusel seisab kõige rohkem väljaspool avalikke haridusseltside raamatukogud. (Veskimägi 2000, lk 366-367) 20. augustil 1939. a. tutvunud Vastemõisa vallavalitsuse kirjaga valla raamatukogude võrgu korraldamisest ja Metsküla Haridusseltsi võrku võtmisest oldi sellega nõus. (Rössler 1987, lk 35) Raamatukogu oli küll seltsi oma, ent kättesaadav kõigile. Kui liikmed said kirjandust tavaliselt maksuta, siis muud lugejad maksid aastamaksu, mis võrdus umbkaudu seltsi liikmemaksuga. (Veskimägi 2000, lk 261). Sarnaselt toimiti ka Metskülas, kus Haridusselts 1925. aastal võttis vastu otsuse seltsi mitteliikmetelt võtta raamatu kasutamise eest 25 marka aastas, mis võrdus aasta liikmemaksuga. Seltsi liikmetele oli raamatukogu kasutamine tasuta. (Rössler 1987, lk 37) 1940. aasta tõi külaellu suuri muutusi ka Metskülas. Edukalt tegutsenud Metsküla Haridusselts pidi uue valitsuse korraldusel oma tegevuse lõpetama. Kultuurharidusliku tegevuse edasiseks organiseerimiseks asutati Metsküla Rahvamaja. See kujutas endast organisatsiooni, mida juhtis riigilt palka saav rahvamaja juhataja koos tema poolt organiseeritud rahvamaja nõukoguga. 1941. a. Metsküla Haridusseltsi raamatukogu läks riikliku raamatukogude võrgu alla. Ametisse määrati koosseisuline raamatukogujuhataja, kelleks sai Metsküla Algkooli juhataja Hilda Audru kohakaasluse alusel. (Ibid, lk 53) Kauaaegne Vastemõisa raamatukogu juhataja Heino Olev meenutab: “1955. aastal määrati Metsküla raamatukogu juhatajaks Ellen Bäärs, kes omas pedagoogilist keskharidust. Tema töö Metskülas kestis üle 11 aasta ja seda perioodi saab lugeda viljakaks raamatukogu töös kogu sõjajärgset perioodi arvestades. Ta viis tehnilise töö vajalikule tasemele, korrastas süstemaatilise ja alfabeedilise kataloogi, koostas hulgaliselt soovitusnimestikke, valmistas raamatukogulikke plakateid jne. Kohalike elanikega saavutas ta hea kontakti, mistõttu raamatukogu leidis rohket kasutamist. Omandas töö kõrvalt kõrgema raamatukogundusliku kõrghariduse.”. 1960-ndate aastate keskpaigal kujunes kultuuritraditsioonidega Metskülast küsitava perspektiiviga elupaik, mille tingis uus suund agraarpoliitikas. Metskülas hakkas heal tasemel olnud taidlus hääbuma, rahvamaja liideti Vastemõisa kultuurimajaga. Raamatukogu ja kool suleti 1968. aastal. 

Tiina Torim VASTEMÕISA RAAMATUKOGUDE AJALUGU Lõputöö Viljandi 2008

/Rössler, E. 1987. Teatmematerjale Metsküla Rahvaraamatukogu asutamisest ja tegevusest aastail 1908-1968./