(A. Vihmani käsikiri „Mõned kombed ja nõiajutud Suure- Kõpu ja läänepoolsest Viljandi kihelkondadest“ 1926, Viljandi Muuseumis)

Jüri Martinson (80.a, 1926.a)- koopaelanik Osju talu lähedal mäe küljes
Metsküla Miku talu saunas oli kurat olnud. Saunamees oli vene mehel raha ära varastanud ja see saatnud temale kuradi kaela, et teisele sa enam ei saa teha.
Kord läinud Saksa vana Ants ka sinna ja istunud toobri pääle, mis kaale täis olnud. Korraga lennanud kaalid toobrist välja ja mees nende asemele toobrisse. Kui vaim ära Leppojale läinud, siis olevat nähtud, et valge hobune olnud tagurpidi aiste vahele rakendatud ja nii läinud vaim tuhatnelja Leppoja poole. (jutustanud Martin Soop)
Pärstis losse ei olnud. Riste on Päri karjamõis
Sauga kivilöövist viidi Viljandi lossi ehitamiseks kive. Inimesed seisid reas, külg- külje kõrval kuni linnani. Söögivaheotsa kulus ära, enne kui esimene kivi linna jõudis.
Vana von Stryk oli öelnud, et Metskülas, Kurika talu maadel olevat kirik olnud. Praeguse peremehe Jaan Mihkelsoni (1926) isa kiskunud vundamendi välja.
Sauga Jüri Aasav ostis kohe (1864) Kõpu mõisalt kaks talu ära: Teise Sauga hooned hävitas ja maad ühendas. Nii sai küla suurim talu.
Saksa talu maadel oli hiielepik- vana ohvrikoht.
Kitsi- Sooba õues olid olnud hundipesad ja hunt ei ole oma ümbrusest loomi murdnud.
Kord murdnud hunt Metskülas Lambasaba (Raudsepa) ja Vidu (Suur- Vidu) ja Untküla (et kahel Vidul vahet teha)talude juures lamba ära ja sõi ka säälsamas nahka. Saba jäänud sinnapoole teed ja sellest said säälsed talud nimeks Lambasaba. Ja muist jäänud siiapoole teed, sellest saanud nime Vidu talud.
Vendla maal on matusepaik. Varesemägi- vanaaegne matusepaik.
Ristimetsas Leerimäe sööt ja lähedal Kuningasaare (üle 100 vakamaa heinamaad). Kuningasaar olnud vanasti kroonu hobuste koppel.
Ainuke veneusuline külas oli Lauri talus elav Vene-Mats.