Metsk\u00fclalased ei olnud \u00fcksnes t\u00f6\u00f6kad ja edasip\u00fcrgivad, vaid ka julged \u00fchis\u00fcrituste algatajad, mida on kinnitanud oma koolile oreli muretsemine, rahvaraamatukogu asutamine ja eriti rahvamaja oma j\u00f5ududega\u00a0 ehitamine. Selline ettev\u00f5tmine osutus tol ajal \u00fclej\u00f5uk\u00e4ivaks mitmetele Mulgimaa suurtele valdadele.<\/span><\/p> aastal telliti arhitekt Joh. Fuksilt Viljandist rahvamaja projekt. Samal aastal see ka kinnitati. Riigilt raha toetuseks polnud. K\u00fclarahvas pidi ise toime tulema. Ja tuldigi. Sissetuleku saamiseks korraldati pidusid, korjandusi, loteriisid, n\u00e4item\u00fc\u00fcke jne. Viimasele annetasid k\u00fclaelanikud kanu- kukkesid, riideraami, vilja ja isegi oinaid- lambaid.\u00a0<\/span><\/p>Annetati ehitusmaterjali ja muud vajalikku, tehti rohkesti hobuse ning jalat\u00f6\u00f6p\u00e4evi. Hoone ehitati Vabatahtliku Tulet\u00f5rje\u00fchingu Metsk\u00fcla r\u00fchma poolt.<\/span><\/p>Olgu nendest ettev\u00f5tlikest meestest m\u00f5nigi nimetatud.<\/span><\/p>AUGUST J\u00dcRGENSON<\/b> (sen. 1884- 1952), Viljandi linnakooli haridusega agar seltsitegelane, Metsk\u00fcla rahvamaja ehitamise m\u00f5tte algataja ja elluviija. K\u00fc\u00fcditatud 1949. A Siberisse, kus ta ka suri.<\/span><\/p>VOLDEMAR MARTINSON- MARDI<\/b> (1896- 1941), Kildu ministeeriumikooli haridusega agar k\u00fcla seltsielu edendaja, Vabatahtliku Tulet\u00f5rje\u00fchingu asutajaliige. Tegi palju Metsk\u00fcla rahvamaja ehituse organiseerimisel. Olnud Suure- K\u00f5pu ja hiljem Vastem\u00f5isa valla abivallavanem. K\u00fc\u00fcditati 1941. a Siberisse, kus ta ka samal aastal suri.<\/span><\/p>PEET R\u00d6SSLER<\/b> (1892- 1944), hariduse omandanud K\u00f5pu kihelkonnakoolis. Aitas organiseerida Tulet\u00f5rje Kodu ehk rahvamaja ehitamist, andes oma kasinast maatagavarast selleks maat\u00fcki. Kuulus k\u00fcla haridusseltsi juhatusse. Laulis oma elu l\u00f5puni Metsk\u00fcla sega- ja meeskooris. Hukkus oma kodu\u00f5uel traagilise juhuse t\u00f5ttu.<\/span><\/p>Rahvamaja ehitusel juhtus ka sekeldusi.<\/span><\/p>Hoone kavatseti ehitada s\u00f5restikseintega. Selline ehitusviis oli tollal lubamatu. Et vundament oli juba 1939. a suveks valmis, lubati ehitamist siiski j\u00e4tkata. Sama aasta s\u00fcgiseks oli hoonest valmis suur saal, lava ja h\u00e4davajalikud k\u00f5rvalruumid ning rahvamaja avapidu peeti oktoobri algul. Info toimumise kohta on leida 7. XI 1939 ajalehes Oma Maa. Oli olemas materjal rahvamaja teise osa valmis ehitamiseks, kuid 1940. a muutunud poliitilise olukorra t\u00f5ttu polnud see enam v\u00f5imalik. Ehituse j\u00e4tkamiseks kogutud materjali v\u00f5tsid punav\u00e4elased Luha silla remondiks. Rahvamaja j\u00e4igi l\u00f5puni v\u00e4lja ehitamata. Avar saal ja lava olid Metsk\u00fcla rahva teenistuses veel aastak\u00fcmneid, kuni tulekahju 19. juunil 1995. a\u00a0 hoone tuhahunnikuks muutis. S\u00fc\u00fcdlane j\u00e4igi v\u00e4lja selgitamata.<\/span><\/p>Aastate jooksul mattus rahvamaja vundament v\u00f5ssa. \u00d5nneks leidub k\u00fclas veel neid, kelles metsk\u00fclalaste visadust ja teotahet. Kunagi k\u00fclarahvale nii olulise rahvamaja vundament on v\u00f5sast v\u00e4lja raiutud, m\u00e4lestuskiviga t\u00e4histamise ootel.<\/span><\/p>Vaike Birk\u00a0<\/span><\/p>K\u00fclaleht \u201eMetsk\u00fcla Elu\u201c nr 9 august 2011<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Metsk\u00fclalased ei olnud \u00fcksnes t\u00f6\u00f6kad ja edasip\u00fcrgivad, vaid ka julged \u00fchis\u00fcrituste algatajad, mida on kinnitanud oma koolile oreli muretsemine, rahvaraamatukogu asutamine ja eriti rahvamaja oma j\u00f5ududega\u00a0 ehitamine. Selline ettev\u00f5tmine osutus tol ajal \u00fclej\u00f5uk\u00e4ivaks mitmetele Mulgimaa suurtele valdadele. aastal telliti arhitekt… Continue Reading →<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-nosidebar.php","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47"}],"collection":[{"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":83,"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions\/83"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/metskula.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}