Array
 

KILDE METSKÜLAST JA TEMA AJALOOST

Metsküla- nimelisi paiku on Eestimaal mitu. Käesolev kirjatükk tutvustab Viljandi maakonda kuuluvat sellenimelist küla.

2005. a sügisest kuulub Metsküla Suure- Jaani valla haldusesse. Küla keskusest Viljandisse on 11 km, Suure- Jaani 15 km.

Metsküla läbib põhja- lõunasuunas Vastemõisa- Kõpu maantee, ida- läänesuunas Viljandi- Soomaa tee. Küla lõnapiiriks on Raudna jõgi, mis kunagi oli SUURE VEETEE osa Pihkvast Pärnusse, täna aga nagu süvendatud kanal...

12. augustil 2007. a loodi külas mittetulundusühing „Kodupaik Metsküla“. Juhatuse esimees on Tupe talu perenaine Maie Arba, külavanemaks Eduard Sangernebo Oodre talust.

Küla esmamainimine ja ajalooline kuuluvus

Metsküla on vana küla. Esmamainingu aasta 1583 ei tähista Metsküla asutuse algust, vaid meieni jõudnud kirjalikku teadet, et külas oli 5 majapidamist.(O. Roslavlev“Hefte zur Landeskunde Estlans /Heft6/, München, 1973)

Küla nime on eri aegadel kirjutatud erinevalt: Miecla, das Dorff Metzla jne.1601. A oli külas 11 talu ja 2 popsi. Sealt üle käinud Poola-Rootsi sõja järel on alles vaid 3 talu.

Metsküla läbiv maantee näib sõjardeile vägagi huvi pakkuvat. Seda on kasutatud Liivi sõjas (1558-1583), Poola- Rootsi sõjas (1600- 1629), Põhjasõja (1700- 1721), I ja II maailmasõja ajal. Taplustest küla piires annavad tunnistustmitmed kalmekohad: Varese talu maal (rohkem uuritud ja leitud 7 kihti surnuluid), kalme ja kabel Kurika männikus, Nõrga ja Lauri talu maadel leitud kalmekohad.

Küla vanusest annavad tunnistust ka mitmed peitleiud (pronksist võru, kivikirves ja mõõk jm)

Metsküla on kuulunud Viljandi lossile allunud Ringo Moiz (1/4 miili Viljandist) ja Mattapetz Moiz alla. !638. a Liivimaa Revisjon asteab küla Daz Dorf Metzkul Viljandi mõisa 3., Kõpu vakkusse, kuhu see jääb 300 aastaks. 1864 algas talude päriseksost.

1929. a loenduse andmeil oli Metskülas 96 talundit, neist 35 vanatalu, 9 käsitöölise kohta ja 52 väikekohta.Metsküla koosseisu on kuulunud vanasti ka üle Raudna jõe asunud Luha, Solu ja Tohvri talud ning Ivaski ja Poolaka tänasest Ivaski külast.

1935. a oli elanikke külas 365, majapidamisi 82. Neist vanatalud 32, väiketalud 40, käsitööliste majapidamisi 10. Küla pindala oli 2414,29 ha.

Hajataludega Metsküla on nime saanud vististi metsade keskel oleva maa ülesharimisest.

Kooli on Metskülas peetud arvatavasti 17. sajandi lõpust alates. Esimesed kirjalikud andmed pärinevad 1815. aastast, mil Kõpu mõisas oli 2 kooli, üks neist Kulla-Schule, koolmeister Peter Soba Metskülas.

Külas oli ka mitu samanimelist talu nagu Sooba, Palitse, Vindla, Raudsepa, Lellepi, Kurika, Kulbi, Toosi.

Andmed külast ja tema vanusest on meieni jõudnud põhiliselt 3 mehe kaasabil. Need on muinasteadlane, esimene eesti soost arheoloog Jaan Jung (1835- 1900), Viljandi kirikuõpetajast ajaloo- ja muinasteaduse uurija August Westren- Doll, kes arvas, et Metkülas elati juba 9. sajandil või veel varem, Endel Rössler (1923- 1991)- külast pärit kooliõpetajast kodu- uurija. Metsküla aja- ja arengulugu on uurinud ka Märt Arendi, Martin Soop. Agar küla koduloopäevade korraldaja on olnud Leonhard Pruus, ajalootalletajaks on Vaike Birk. Küla ehitisi on uurinud Ako Luts.

„Metsküla laulu“ on loonud Varese talust pärit Vilhelm Kohv:

Kord paksude metsade sülle,
kus uidanud karu ja hunt,
me vaarisa tulnud on sinna,
ta kirvetööst kerkinud hütt.

Nii aastad läksid ja tulid
ning taludki tekkisid seal.
Ei olnud neil riidu, ei tüli,
kost`kündja ja külvaja heal.

On külasid kadund ja hääbund,
neist mõndagi enam ei tea,
ent Metsküla olnud ja jäänud.
Ta ikka on püsimas seal.

(vt külaleht „Metsküla Elu“ nr 8/2005)

Oma luuletustega on külalehte ilmestanud  ka Harri Rössler.

 
 
 
 
 

Joomla66.com | IT Stuudio | MTÜ Kodupaik Metsküla