Array
 
MAIE ARBA

Esimees

Tupe talu perenaine

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tel: 5224898

EDUARD SANGERNEBO

Külavanem

Oodre talu peremees

Tel: 5047 446

EVA AAVIK

Sooba Tõnise talu perenaine

RITAUR JÜRGEN

Metsküla krt 8

LAIVI PIIR

Mäeotsa talu perenaine

 

KILDE METSKÜLAST JA TEMA AJALOOST

Metsküla- nimelisi paiku on Eestimaal mitu. Käesolev kirjatükk tutvustab Viljandi maakonda kuuluvat sellenimelist küla.

2005. a sügisest kuulub Metsküla Suure- Jaani valla haldusesse. Küla keskusest Viljandisse on 11 km, Suure- Jaani 15 km.

Metsküla läbib põhja- lõunasuunas Vastemõisa- Kõpu maantee, ida- läänesuunas Viljandi- Soomaa tee. Küla lõnapiiriks on Raudna jõgi, mis kunagi oli SUURE VEETEE osa Pihkvast Pärnusse, täna aga nagu süvendatud kanal...

12. augustil 2007. a loodi külas mittetulundusühing „Kodupaik Metsküla“. Juhatuse esimees on Tupe talu perenaine Maie Arba, külavanemaks Eduard Sangernebo Oodre talust.

Küla esmamainimine ja ajalooline kuuluvus

Metsküla on vana küla. Esmamainingu aasta 1583 ei tähista Metsküla asutuse algust, vaid meieni jõudnud kirjalikku teadet, et külas oli 5 majapidamist.(O. Roslavlev“Hefte zur Landeskunde Estlans /Heft6/, München, 1973)

Küla nime on eri aegadel kirjutatud erinevalt: Miecla, das Dorff Metzla jne.1601. A oli külas 11 talu ja 2 popsi. Sealt üle käinud Poola-Rootsi sõja järel on alles vaid 3 talu.

Metsküla läbiv maantee näib sõjardeile vägagi huvi pakkuvat. Seda on kasutatud Liivi sõjas (1558-1583), Poola- Rootsi sõjas (1600- 1629), Põhjasõja (1700- 1721), I ja II maailmasõja ajal. Taplustest küla piires annavad tunnistustmitmed kalmekohad: Varese talu maal (rohkem uuritud ja leitud 7 kihti surnuluid), kalme ja kabel Kurika männikus, Nõrga ja Lauri talu maadel leitud kalmekohad.

Küla vanusest annavad tunnistust ka mitmed peitleiud (pronksist võru, kivikirves ja mõõk jm)

Metsküla on kuulunud Viljandi lossile allunud Ringo Moiz (1/4 miili Viljandist) ja Mattapetz Moiz alla. !638. a Liivimaa Revisjon asteab küla Daz Dorf Metzkul Viljandi mõisa 3., Kõpu vakkusse, kuhu see jääb 300 aastaks. 1864 algas talude päriseksost.

1929. a loenduse andmeil oli Metskülas 96 talundit, neist 35 vanatalu, 9 käsitöölise kohta ja 52 väikekohta.Metsküla koosseisu on kuulunud vanasti ka üle Raudna jõe asunud Luha, Solu ja Tohvri talud ning Ivaski ja Poolaka tänasest Ivaski külast.

1935. a oli elanikke külas 365, majapidamisi 82. Neist vanatalud 32, väiketalud 40, käsitööliste majapidamisi 10. Küla pindala oli 2414,29 ha.

Hajataludega Metsküla on nime saanud vististi metsade keskel oleva maa ülesharimisest.

Kooli on Metskülas peetud arvatavasti 17. sajandi lõpust alates. Esimesed kirjalikud andmed pärinevad 1815. aastast, mil Kõpu mõisas oli 2 kooli, üks neist Kulla-Schule, koolmeister Peter Soba Metskülas.

Külas oli ka mitu samanimelist talu nagu Sooba, Palitse, Vindla, Raudsepa, Lellepi, Kurika, Kulbi, Toosi.

Andmed külast ja tema vanusest on meieni jõudnud põhiliselt 3 mehe kaasabil. Need on muinasteadlane, esimene eesti soost arheoloog Jaan Jung (1835- 1900), Viljandi kirikuõpetajast ajaloo- ja muinasteaduse uurija August Westren- Doll, kes arvas, et Metkülas elati juba 9. sajandil või veel varem, Endel Rössler (1923- 1991)- külast pärit kooliõpetajast kodu- uurija. Metsküla aja- ja arengulugu on uurinud ka Märt Arendi, Martin Soop. Agar küla koduloopäevade korraldaja on olnud Leonhard Pruus, ajalootalletajaks on Vaike Birk. Küla ehitisi on uurinud Ako Luts.

„Metsküla laulu“ on loonud Varese talust pärit Vilhelm Kohv:

Kord paksude metsade sülle,
kus uidanud karu ja hunt,
me vaarisa tulnud on sinna,
ta kirvetööst kerkinud hütt.

Nii aastad läksid ja tulid
ning taludki tekkisid seal.
Ei olnud neil riidu, ei tüli,
kost`kündja ja külvaja heal.

On külasid kadund ja hääbund,
neist mõndagi enam ei tea,
ent Metsküla olnud ja jäänud.
Ta ikka on püsimas seal.

(vt külaleht „Metsküla Elu“ nr 8/2005)

Oma luuletustega on külalehte ilmestanud  ka Harri Rössler.


Valdade reform 1939

1939. a maist sai 300 aastat Kõpu valla alla kuulunud Metskülast Vastemõisa valla osa. Nüüd oli külast valda vaid 4 km. Vallaisade omaalgatusel jaotati suur küla pooleks. Maanteest läände jääv osa nimetati Männiku külaks, Viljandi- poolne PalitseMetskülaks.

 

Külas tegutsenud seltsid:

1913- 1921 Metsküla Rahvaraamatukogu Selts.28. Aug 2013 möödub 105 a rahavaamatukogu asutamisest külas.

Raamatukogu asukohad on olnud Metsküla algkool, sõja ajal sepp Tiit sanderi elamu, Palitse talu, Tupe talu. 11 aastat oli raamatukogu tubli juhataja Ellen Bäärs. Raamatukogu suleti 1. juunil 1968.

1921- 1941 Metsküla Haridusselts

1921- 1940 Metsküla Põllumeeste Kogu

1935- 1940 Metsküla Maanoorte Ring

1932- 1948 Metsküla Vabatahtlik Tuletõrje Ühing ja selle järglased

1938. a tellitud projekti põhjal ehitas Vabatahtlik Tuletõrje Ühingu Metsküla rühm koos külarahva igakülgse abiga Tuletõrje Kodu e Rahvamaja. Avapidu peeti 1939. a oktoobris.

Külas elati- tegutseti põhimõttel:

Kes siis veel, kui mitte meie,

millal veel, kui mitte nüüd!

 

Muremustad aastad

1940- 1941 juuni- Nõukogude okupatsioon. Esimene küüditamine- 5 peret.

1941 juuli- 1944 september- Saksa okupatsioon. Suured normid sõjaväea tarbeks.

1944 sügis- jälle Nõukogude okupatsioon. 77 arreteerimist.

1949 märts- küüditati 28 peret. Suhteliselt väikeses Metsküla piirkonnas represseeriti ebaseaduslikult iga 9. inimene ning iga 30. Metsküla elaniku viimne puhkepaik asub kodumaast kaugel Siberis, sageli teadmata paigas. (andmed E. Rössler, E. Piir)

 

Reformid külas Nõukogude võimu aastail

1945. a septembris moodustati Metsküla külanõukogu e TSN, mis allus Vastemõisa valla TSN Täitevkomiteele. Metsküla piirkonda kuulusid peale Metsküla-Palitse ja Männiku küla veel Ivaski ja Lemmakõnnu (1945- 1947. a Metsküla külanõukogu materjalid pole arhiivi jõudnud)

1950. a oktoobrist jäi Metsküla k/n seoses rajoonide moodustamisega Suure- Jaani alluvusse.

3. mail 1952 loodi Pärnu oblast, kuhu kuulusid Abja, Viljandi ja Suure- Jaani rajoon. Oblast likvideeriti 25. aprillil 1953 pärast stalini surma.

1954. a juulis likvideeriti Metsküla k/n, ühendati Vastemõisa külanõukoguga.

 

Kolhooside aeg

Küüditamiste läbi sai eriti jõhkralt kannatada Männiku küla. Nõukogude võimuritel tekkis soodne võimalus tuua uut rahvast külla, alustada kolhooside loomisega.

Männiku külas loodi 1949. a põllumajanduslik artell ÜHENDUS, esimeheks Ida Halmann.

Metsküla- palitse osas loodi kolhoos KODU, esimene esimees Jüri Soop.

1950. a 30. detsembril on kolhoosid ühinenud, uueks nimeks ÜHINE KODU.

7. märtsil 1962 ühendati Ühine Kodu V. Kingissepa nim kolhoosiga. Metskülla jäi brigaad brigadiri ja aidamehega.. Rahvamaja olevat kasutataud ka kolhoosi viljahoidlana.

7. juulil 1970. a moodustati Vastemõisa KALJU kolhoos, kuhu kuulus ka Metsküla brigaad. Paar- kolm aastat hiljem kaotati Metskülast ka brigaad.

Kalju kolhoos eksisteeris Eesti taasiseseisvumiseni.

ENSV Ülemnõukogu seadusega 25. veebruaril 1977. a  liideti Männiku küla taas Metskülaga.

METSKÜLA LEGENDID

(A. Vihmani käsikiri „Mõned kombed ja nõiajutud Suure- Kõpu ja läänepoolsest Viljandi kihelkondadest“ 1926, Viljandi Muuseumis)

  • Jüri Martinson (80.a, 1926.a)- koopaelanik Osju talu lähedal mäe küljes
  • Metsküla Miku talu saunas oli kurat olnud. Saunamees oli vene mehel raha ära varastanud ja see saatnud temale kuradi kaela, et teisele sa enam ei saa teha. Kord läinud Saksa vana Ants ka sinna ja istunud toobri pääle, mis kaale täis olnud. Korraga lennanud kaalid toobrist välja ja mees nende asemele toobrisse. Kui vaim ära Leppojale läinud, siis olevat nähtud, et valge hobune olnud tagurpidi aiste vahele rakendatud ja nii läinud vaim tuhatnelja Leppoja poole. (jutustanud Martin Soop)
  • Pärstis losse ei olnud. Riste on Päri karjamõis
  • Sauga kivilöövist viidi Viljandi lossi ehitamiseks kive. Inimesed seisid reas, külg- külje kõrval kuni linnani. Söögivaheotsa kulus ära, enne kui esimene kivi linna jõudis.
  • Vana von Stryk oli öelnud, et Metskülas, Kurika talu maadel olevat kirik olnud. Praeguse peremehe Jaan Mihkelsoni (1926) isa kiskunud vundamendi välja.
  • Sauga Jüri Aasav ostis kohe (1864) Kõpu mõisalt kaks talu ära: Teise Sauga hooned hävitas ja maad ühendas. Nii sai küla suurim talu.
  • Saksa talu maadel oli hiielepik- vana ohvrikoht.
  • Kitsi- Sooba õues olid olnud hundipesad ja hunt ei ole oma ümbrusest loomi murdnud.
  • Kord murdnud hunt Metskülas Lambasaba (Raudsepa) ja Vidu (Suur- Vidu) ja Untküla (et kahel Vidul vahet teha)talude juures lamba ära ja sõi ka säälsamas nahka. Saba jäänud sinnapoole teed ja sellest said säälsed talud nimeks Lambasaba. Ja muist jäänud siiapoole teed, sellest saanud nime Vidu talud.
  • Vendla maal on matusepaik. Varesemägi- vanaaegne matusepaik.
  • Ristimetsas Leerimäe sööt ja lähedal Kuningasaare (üle 100 vakamaa heinamaad). Kuningasaar olnud vanasti kroonu hobuste koppel.
  • Ainuke veneusuline külas oli Lauri talus elav Vene-Mats.
 
 
 
 
 

Joomla66.com | IT Stuudio | MTÜ Kodupaik Metsküla